uurimus kaart

Uurimus	Küla, külavanem ja kohalik omavalitsus
Alguse aeg	2001
Lõpu aeg	2001
Staatus	SPSS fail
Uurimisobjekt	Eesti Vabariigi Riigikogu kohaliku algatuse toetusrühma poolt algatatud ja maasotsioloogia uurimisrühma poolt vahendatud dialoog tänase eesti maaühiskonnaga küla õigusliku staatuse teemadel on kodumaiselt ja rahvusvaheliselt erakordne loov algatus, mis eeldab konstruktiivset jätkumist. Uuritakse küla mõistet, funktsioone ja seisundeid, külavanema vajadust, staatust ja külaelu õiguslikku regulatsiooni, külavanema valimist, finantseerimist, tagasisidet, külaelu seisu ja prognoosi, retsipientide isikukirjeldusi.
Eeskiri	Põhimõtteliselt on tegemist suure valdkonna pilootuuringuga piiratud ressursside tingimustes. Maasotsioloogia ekspertküsitluse "Küla, külavanem ja kohalik omavalitsus" teoreetiline ja empiiriline ettevalmistus toimus 2001. aasta suvel. Osalesid Eesti Vabariigi Riigikogu kohaliku algatuse toetusrühm, külavanemad, liikumise Kodukant eestvedajad, Eesti Põllumajandusülikooli maasotsioloogia uurimisrühm. Otsustati korraldada postiküsitlus. Valmistati ja paljundati ankeet.
Realiseerumine	19. septembril 2001 saatis maasotsioloogia uurimisrühm välja 900 ankeeti, nendest 600 Kodukandi andmebaasis registreeritud külavanematele, 250 Eesti Vabariigi omavalitsustele ja 50 maavalitsuste, ministeeriumide riigiametnikele ning Eesti Vabariigi Riigikogu liikmetele. 17. oktoobriks, kui oli vaja asuda analüüsima ja interpreteerima, oli laekunud ja arvutisse sisestatud 356 ankeeti. Nende alusel toimus interpretatsioon. 14. novembriks oli laekunud 396 ankeeti. Ankeedid sisaldasid olenevalt vastajast kuni 222 vastusevarianti. Vastajate külade asukohad maakonniti on antud nii 356 kui 396 vastaja puhul järgnevates tekstides.
Küsitlusmeetod	Otsustati korraldada postiküsitlus. Valmistati ja paljundati ankeet.
Kodeerimisjuhend
Välis_ID	01020222
Lühikirjeldus	Uuritakse küla mõistet, funktsioone ja seisundeid, külavanema vajadust, staatust ja külaelu õiguslikku regulatsiooni, külavanema valimist, finantseerimist, tagasisidet, külaelu seisu ja prognoosi, retsipientide isikukirjeldusi.

Uurimus

Küla, külavanem ja kohalik omavalitsus

Alguse aeg

2001

Lõpu aeg

2001

Staatus

SPSS fail

Uurimisobjekt

Eesti Vabariigi Riigikogu kohaliku algatuse toetusrühma poolt algatatud ja maasotsioloogia uurimisrühma poolt vahendatud dialoog tänase eesti maaühiskonnaga küla õigusliku staatuse teemadel on kodumaiselt ja rahvusvaheliselt erakordne loov algatus, mis eeldab konstruktiivset jätkumist. Uuritakse küla mõistet, funktsioone ja seisundeid, külavanema vajadust, staatust ja külaelu õiguslikku regulatsiooni, külavanema valimist, finantseerimist, tagasisidet, külaelu seisu ja prognoosi, retsipientide isikukirjeldusi.

Eeskiri

Põhimõtteliselt on tegemist suure valdkonna pilootuuringuga piiratud ressursside tingimustes. Maasotsioloogia ekspertküsitluse "Küla, külavanem ja kohalik omavalitsus" teoreetiline ja empiiriline ettevalmistus toimus 2001. aasta suvel. Osalesid Eesti Vabariigi Riigikogu kohaliku algatuse toetusrühm, külavanemad, liikumise Kodukant eestvedajad, Eesti Põllumajandusülikooli maasotsioloogia uurimisrühm. Otsustati korraldada postiküsitlus. Valmistati ja paljundati ankeet.

Realiseerumine

19. septembril 2001 saatis maasotsioloogia uurimisrühm välja 900 ankeeti, nendest 600 Kodukandi andmebaasis registreeritud külavanematele, 250 Eesti Vabariigi omavalitsustele ja 50 maavalitsuste, ministeeriumide riigiametnikele ning Eesti Vabariigi Riigikogu liikmetele. 17. oktoobriks, kui oli vaja asuda analüüsima ja interpreteerima, oli laekunud ja arvutisse sisestatud 356 ankeeti. Nende alusel toimus interpretatsioon. 14. novembriks oli laekunud 396 ankeeti. Ankeedid sisaldasid olenevalt vastajast kuni 222 vastusevarianti. Vastajate külade asukohad maakonniti on antud nii 356 kui 396 vastaja puhul järgnevates tekstides.

Küsitlusmeetod

Otsustati korraldada postiküsitlus. Valmistati ja paljundati ankeet.

Kodeerimisjuhend

Välis_ID

01020222

Lühikirjeldus

Uuritakse küla mõistet, funktsioone ja seisundeid, külavanema vajadust, staatust ja külaelu õiguslikku regulatsiooni, külavanema valimist, finantseerimist, tagasisidet, külaelu seisu ja prognoosi, retsipientide isikukirjeldusi.